"Toidupolitseinikust" toidutootjaks
Kui lahkusin meediaettevõttest Buduaar, mida olin 15 aastat üles ehitanud, tegin teadliku otsuse, et mõnda aega ei tee ma mitte midagi.
-
aastal tähendas „mitte millegi tegemine” minu jaoks muu hulgas sotsiaalmeedias kerimist – ja lõpuks muidugi ka postitamist.
Nii sündis Fuudish – veebileht ja sotiaalmeedia kontod, mille eesmärk oli aidata inimestel paremini mõista, mida sisaldab meie igapäevane toit, ning teha supermarketis teadlikumaid valikuid. Valisin fookusesse just supermarketitoidu, sest enamik toiduteemalisi kanaleid keskendus toiduvalmistamisele, samal ajal kui inimestel jäi aina vähem aega – ja sageli ka huvi – tundide kaupa köögis kokata.
Hakkasin võrdlema sama kategooria toodete koostist ning otsima parima koostisega valikuid, olgu selleks leib, kaerajook, kartulikrõpsud või juust. Pöörasin tähelepanu lisaainetele ja saasteainetele ning sellele, kuidas meie igapäevased toiduvalikud võivad tervist mõjutada.
Selline lähenemine oli Eestis uudne ja Fuudish kasvas kiiresti suureks kogukonnaks. Minust sai „toidupolitseinik” ning sage külaline televisioonis ja raadiosaadetes.
Mida sügavamale ma läksin, seda keerulisemaks muutus pilt.
Asutasin MTÜ Toiduvalvurid – Eesti esimese spetsiaalselt toidule pühendunud tarbijajärelevalve organisatsiooni. Kogukonna toel hakkasime tellima supermarketis müüdavatele toitudele sõltumatuid laborianalüüse. Toiduteadlased, tehnoloogid ja toitumisspetsialistid said Fuudishi nõuandjateks, aidates mõista mitte ainult üksikuid koostisosi, vaid ka laiemaid seoseid toidu, inimeste tervise ja keskkonna vahel.
Viis aastat pidevat toiduturu jälgimist ja tuhanded vestlused tarbijatega viisid mind lihtsa järelduseni: ma tahtsin teha midagi enamat kui probleemidele tähelepanu juhtida. Tahtsin midagi päriselt muuta seal, kus igapäevased toiduvalikud tehakse – supermarketite riiulitel.
Vestlused õigete inimestega, EIS-i arendusosaku toetus ja sajad tunnid ettevalmistustööd on toonud mind tänasesse päeva. Peagi jõuab turule midagi uut – vahepala, mille pistaksin pika koolipäeva eel ka oma laste kotti ja mille järele haaraksin ise kiirel päeval.
Galgo Taro on minu järgmine peatükk: snäkibränd, mis toetub kõigele, mida olen õppinud toidust, vastutusest, ettevõtlusest, keskkonnast ja meie elu kujundavatest igapäevastest valikutest.
Galgo Taro tooted ei ole käsitöösnäkid. Need valmivad suurtootmises, mis võimaldab hoida hinna kättesaadavamana ja kasvatada brändi üle riigipiiride. Toidu kvaliteeti ei määra üksnes see, kas see valmib tehases või koduköögis. Oluline on, millest ja kuidas see valmistatakse. Meie tiimi eesmärk on luua maitsev ja toitev vahepala võimalikult lihtsa ning hoolikalt läbimõeldud koostisega.
Ma ei usu, et maailm vajab lihtsalt veel üht toodet. Kui tuua turule midagi uut, peab sellel olema parem kui senised. Edu ei tohiks tugineda üksnes osavale turundusele – toode ise peab olema väga hea ning pakkuma tänaste valikutega võrreldes tegelikku lisaväärtust nii inimesele kui ka keskkonnale.
Just seetõttu on toodete arendamine võtnud planeeritust rohkem aega. Nüüd võime aga hakata saladuseloori kergitama, sest olulised kokkulepped toodete turule jõudmiseks on sõlmitud.
Minu ambitsioon ulatub kaugemale snäkkide müümisest. Soovin luua brändi ja kogukonna, mis lähevad korda inimestele, kes jagavad meie väärtusi – inimestele, kes hoolivad peale enda heaolu ka teistest inimestest, loomadest ja planeedist.
Seepärast on Galgo Taro rohkem kui nimi või uus snäkibränd. See on uks inimeste ja lugude maailma, mis väärivad märkamist ja kuulamist.
